ਬਨਹਿ ਬਸੇ ਕਿਉ ਪਾਈਐ ਜਉ ਲਉ ਮਨਹੁ ਨ ਤਜਹਿ ਬਿਕਾਰ ॥
baneh base kiau paaeeai jau lau manahu na tajeh bikaar |
Living in the forest, how will you find Him? Not until you remove corruption from your mind.
ਜਿਹ ਘਰੁ ਬਨੁ ਸਮਸਰਿ ਕੀਆ ਤੇ ਪੂਰੇ ਸੰਸਾਰ ॥੧॥
jih ghar ban samasar keea te poore sansaar |1|
Those who look alike upon home and forest, are the most perfect people in the world. ||1||
ਸਾਰ ਸੁਖੁ ਪਾਈਐ ਰਾਮਾ ॥
saar sukh paaeeai raamaa |
You shall find real peace in the Lord,
ਰੰਗਿ ਰਵਹੁ ਆਤਮੈ ਰਾਮ ॥੧॥ ਰਹਾਉ ॥
rang ravahu aatamai raam |1| rahaau |
if you lovingly dwell on the Lord within your being. ||1||Pause||
ਜਟਾ ਭਸਮ ਲੇਪਨ ਕੀਆ ਕਹਾ ਗੁਫਾ ਮਹਿ ਬਾਸੁ ॥
jattaa bhasam lepan keea kahaa gufaa meh baas |
What is the use of wearing matted hair, smearing the body with ashes, and living in a cave?
ਮਨੁ ਜੀਤੇ ਜਗੁ ਜੀਤਿਆ ਜਾਂ ਤੇ ਬਿਖਿਆ ਤੇ ਹੋਇ ਉਦਾਸੁ ॥੨॥
man jeete jag jeetiaa jaan te bikhiaa te hoe udaas |2|
Conquering the mind, one conquers the world, and then remains detached from corruption. ||2||
ਅੰਜਨੁ ਦੇਇ ਸਭੈ ਕੋਈ ਟੁਕੁ ਚਾਹਨ ਮਾਹਿ ਬਿਡਾਨੁ ॥
anjan dee sabhai koee ttuk chaahan maeh biddaan |
They all apply make-up to their eyes; there is little difference between their objectives.
ਗਿਆਨ ਅੰਜਨੁ ਜਿਹ ਪਾਇਆ ਤੇ ਲੋਇਨ ਪਰਵਾਨੁ ॥੩॥
giaan anjan jih paaeaa te loein paravaan |3|
But those eyes, to which the ointment of spiritual wisdom is applied, are approved and supreme. ||3||
ਕਹਿ ਕਬੀਰ ਅਬ ਜਾਨਿਆ ਗੁਰਿ ਗਿਆਨੁ ਦੀਆ ਸਮਝਾਇ ॥
keh kabeer ab jaaniaa gur giaan deea samajhaae |
Says Kabeer, now I know my Lord; the Guru has blessed me with spiritual wisdom.
ਅੰਤਰਗਤਿ ਹਰਿ ਭੇਟਿਆ ਅਬ ਮੇਰਾ ਮਨੁ ਕਤਹੂ ਨ ਜਾਇ ॥੪॥੨॥
antaragat har bhettiaa ab meraa man katahoo na jaae |4|2|
I have met the Lord, and I am emancipated within; now, my mind does not wander at all. ||4||2||
ਰਿਧਿ ਸਿਧਿ ਜਾ ਕਉ ਫੁਰੀ ਤਬ ਕਾਹੂ ਸਿਉ ਕਿਆ ਕਾਜ ॥
ridh sidh jaa kau furee tab kaahoo siau kiaa kaaj |
You have riches and miraculous spiritual powers; so what business do you have with anyone else?
ਤੇਰੇ ਕਹਨੇ ਕੀ ਗਤਿ ਕਿਆ ਕਹਉ ਮੈ ਬੋਲਤ ਹੀ ਬਡ ਲਾਜ ॥੧॥
tere kahane kee gat kiaa khau mai bolat hee badd laaj |1|
What should I say about the reality of your talk? I am embarrassed even to speak to you. ||1||
ਰਾਮੁ ਜਿਹ ਪਾਇਆ ਰਾਮ ॥
raam jih paaeaa raam |
One who has found the Lord,
ਤੇ ਭਵਹਿ ਨ ਬਾਰੈ ਬਾਰ ॥੧॥ ਰਹਾਉ ॥
te bhaveh na baarai baar |1| rahaau |
does not wander from door to door. ||1||Pause||
ਝੂਠਾ ਜਗੁ ਡਹਕੈ ਘਨਾ ਦਿਨ ਦੁਇ ਬਰਤਨ ਕੀ ਆਸ ॥
jhootthaa jag ddahakai ghanaa din due baratan kee aas |
The false world wanders all around, in hopes of finding wealth to use for a few days.
ਰਾਮ ਉਦਕੁ ਜਿਹ ਜਨ ਪੀਆ ਤਿਹਿ ਬਹੁਰਿ ਨ ਭਈ ਪਿਆਸ ॥੨॥
raam udak jih jan peea tihi bahur na bhee piaas |2|
That humble being, who drinks in the Lord's water, never becomes thirsty again. ||2||
ਗੁਰ ਪ੍ਰਸਾਦਿ ਜਿਹ ਬੂਝਿਆ ਆਸਾ ਤੇ ਭਇਆ ਨਿਰਾਸੁ ॥
gur prasaad jih boojhiaa aasaa te bheaa niraas |
Whoever understands, by Guru's Grace, becomes free of hope in the midst of hope.
ਸਭੁ ਸਚੁ ਨਦਰੀ ਆਇਆ ਜਉ ਆਤਮ ਭਇਆ ਉਦਾਸੁ ॥੩॥
sabh sach nadaree aaeaa jau aatam bheaa udaas |3|
One comes to see the Lord everywhere, when the soul becomes detached. ||3||
ਰਾਮ ਨਾਮ ਰਸੁ ਚਾਖਿਆ ਹਰਿ ਨਾਮਾ ਹਰ ਤਾਰਿ ॥
raam naam ras chaakhiaa har naamaa har taar |
I have tasted the sublime essence of the Lord's Name; the Lord's Name carries everyone across.
ਕਹੁ ਕਬੀਰ ਕੰਚਨੁ ਭਇਆ ਭ੍ਰਮੁ ਗਇਆ ਸਮੁਦ੍ਰੈ ਪਾਰਿ ॥੪॥੩॥
kahu kabeer kanchan bheaa bhram geaa samudrai paar |4|3|
Says Kabeer, I have become like gold; doubt is dispelled, and I have crossed over the world-ocean. ||4||3||
ਉਦਕ ਸਮੁੰਦ ਸਲਲ ਕੀ ਸਾਖਿਆ ਨਦੀ ਤਰੰਗ ਸਮਾਵਹਿਗੇ ॥
audak samund salal kee saakhiaa nadee tarang samaavahige |
Like drops of water in the water of the ocean, and like waves in the stream, I merge in the Lord.
ਸੁੰਨਹਿ ਸੁੰਨੁ ਮਿਲਿਆ ਸਮਦਰਸੀ ਪਵਨ ਰੂਪ ਹੋਇ ਜਾਵਹਿਗੇ ॥੧॥
suneh sun miliaa samadarasee pavan roop hoe jaavahige |1|
Merging my being into the Absolute Being of God, I have become impartial and transparent, like the air. ||1||
ਬਹੁਰਿ ਹਮ ਕਾਹੇ ਆਵਹਿਗੇ ॥
bahur ham kaahe aavahige |
Why should I come into the world again?
ਆਵਨ ਜਾਨਾ ਹੁਕਮੁ ਤਿਸੈ ਕਾ ਹੁਕਮੈ ਬੁਝਿ ਸਮਾਵਹਿਗੇ ॥੧॥ ਰਹਾਉ ॥
aavan jaanaa hukam tisai kaa hukamai bujh samaavahige |1| rahaau |
Coming and going is by the Hukam of His Command; realizing His Hukam, I shall merge in Him. ||1||Pause||
ਜਬ ਚੂਕੈ ਪੰਚ ਧਾਤੁ ਕੀ ਰਚਨਾ ਐਸੇ ਭਰਮੁ ਚੁਕਾਵਹਿਗੇ ॥
jab chookai panch dhaat kee rachanaa aise bharam chukaavahige |
When the body, formed of the five elements, perishes, then any such doubts shall end.
ਦਰਸਨੁ ਛੋਡਿ ਭਏ ਸਮਦਰਸੀ ਏਕੋ ਨਾਮੁ ਧਿਆਵਹਿਗੇ ॥੨॥
darasan chhodd bhe samadarasee eko naam dhiaavahige |2|
Giving up the different schools of philosophy, I look upon all equally; I meditate only on the One Name. ||2||
ਜਿਤ ਹਮ ਲਾਏ ਤਿਤ ਹੀ ਲਾਗੇ ਤੈਸੇ ਕਰਮ ਕਮਾਵਹਿਗੇ ॥
jit ham laae tith hee laage taise karam kamaavahige |
Whatever I am attached to, to that I am attached; such are the deeds I do.
ਹਰਿ ਜੀ ਕ੍ਰਿਪਾ ਕਰੇ ਜਉ ਅਪਨੀ ਤੌ ਗੁਰ ਕੇ ਸਬਦਿ ਸਮਾਵਹਿਗੇ ॥੩॥
har jee kripaa kare jau apanee tau gur ke sabad samaavahige |3|
When the Dear Lord grants His Grace, then I am merged in the Word of the Guru's Shabad. ||3||
ਜੀਵਤ ਮਰਹੁ ਮਰਹੁ ਫੁਨਿ ਜੀਵਹੁ ਪੁਨਰਪਿ ਜਨਮੁ ਨ ਹੋਈ ॥
jeevat marahu marahu fun jeevahu punarap janam na hoee |
Die while yet alive, and by so dying, be alive; thus you shall not be reborn again.
ਕਹੁ ਕਬੀਰ ਜੋ ਨਾਮਿ ਸਮਾਨੇ ਸੁੰਨ ਰਹਿਆ ਲਿਵ ਸੋਈ ॥੪॥੪॥
kahu kabeer jo naam samaane sun rahiaa liv soee |4|4|
Says Kabeer, whoever is absorbed in the Naam remains lovingly absorbed in the Primal, Absolute Lord. ||4||4||
ਭਰਥਰਿ ਬਾਚ ॥
bharathar baach |
ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |
ਕਾਹ ਗਹੌ ਕੌਨੇ ਤਜੌ ਚਿਤ ਮੈ ਕਰੈ ਬਿਬੇਕ ॥
kaah gahau kauane tajau chit mai karai bibek |
ਸਭੈ ਪਿੰਗੁਲਾ ਕੀ ਪ੍ਰਭਾ ਰਾਨੀ ਭਈ ਅਨੇਕ ॥੧੬॥
sabhai pingulaa kee prabhaa raanee bhee anek |16|
ਅੜਿਲ ॥
arril |
ਯੌ ਕਹਿ ਗੋਰਖ ਨਾਥ ਤਹਾ ਤੇ ਜਾਤ ਭਯੋ ॥
yau keh gorakh naath tahaa te jaat bhayo |
ਭਾਨ ਮਤੀ ਕੋ ਚਿਤ ਚੰਡਾਰ ਇਕ ਹਰ ਲਿਯੋ ॥
bhaan matee ko chit chanddaar ik har liyo |
ਤਾ ਦਿਨ ਤੇ ਰਾਜਾ ਕੌ ਦਿਯੋ ਭੁਲਾਇ ਕੈ ॥
taa din te raajaa kau diyo bhulaae kai |
ਹੋ ਰਾਨੀ ਨੀਚ ਕੇ ਰੂਪ ਰਹੀ ਉਰਝਾਇ ਕੈ ॥੧੭॥
ho raanee neech ke roop rahee urajhaae kai |17|
ਦੋਹਰਾ ॥
doharaa |
ਦੂਤਮਤੀ ਦਾਸੀ ਹੁਤੀ ਤਬ ਹੀ ਲਈ ਬੁਲਾਇ ॥
dootamatee daasee hutee tab hee lee bulaae |
ਪਠੈ ਦੇਤ ਭੀ ਨੀਚ ਸੌ ਪਰਮ ਪ੍ਰੀਤਿ ਉਪਜਾਇ ॥੧੮॥
patthai det bhee neech sau param preet upajaae |18|
ਚੌਪਈ ॥
chauapee |
ਜਬ ਦੂਤੀ ਤਹ ਤੇ ਫਿਰਿ ਆਈ ॥
jab dootee teh te fir aaee |
ਯੌ ਪੂਛੌ ਰਾਨੀ ਤਿਹ ਜਾਈ ॥
yau poochhau raanee tih jaaee |
ਕਹੁ ਅਲਿ ਮੀਤ ਕਬੈ ਹ︀ਯਾਂ ਐ ਹੈ ॥
kahu al meet kabai hayaan ai hai |
ਹਮਰੇ ਚਿਤ ਕੋ ਤਾਪ ਮਿਟੈ ਹੈ ॥੧੯॥
hamare chit ko taap mittai hai |19|
ਅੜਿਲ ॥
arril |
ਕਹੁ ਨ ਸਹਚਰੀ ਸਾਚੁ ਸਜਨੁ ਕਬ ਆਇ ਹੈ ॥
kahu na sahacharee saach sajan kab aae hai |
ਜੋਰ ਨੈਨ ਸੌ ਨੈਨ ਕਬੈ ਮੁਸਕਾਇ ਹੈ ॥
jor nain sau nain kabai musakaae hai |
ਲਪਟਿ ਲਪਟਿ ਕਰਿ ਜਾਉ ਲਲਾ ਸੌ ਤੌਨ ਛਿਨ ॥
lapatt lapatt kar jaau lalaa sau tauan chhin |
ਹੋ ਕਹੋ ਸਖੀ ਮੁਹਿ ਮੀਤ ਕਬੈਹੈ ਕਵਨ ਦਿਨ ॥੨੦॥
ho kaho sakhee muhi meet kabaihai kavan din |20|
ਬਾਰ ਬਾਰ ਗਜ ਮੁਤਿਯਨ ਗੁਹੌ ਬਨਾਇ ਕੈ ॥
baar baar gaj mutiyan guhau banaae kai |
ਅਪਨੇ ਲਲਾ ਕੋ ਛਿਨ ਮੈ ਲੇਉ ਰਿਝਾਇ ਕੈ ॥
apane lalaa ko chhin mai leo rijhaae kai |
ਟੂਕ ਟੂਕ ਤਨ ਹੋਇ ਨ ਮੇਰੋ ਨੈਕ ਮਨ ॥
ttook ttook tan hoe na mero naik man |
ਹੋ ਕਾਸੀ ਕਰਵਤ ਲਿਯੋ ਪ੍ਰਿਯਾ ਕੀ ਪ੍ਰੀਤ ਤਨ ॥੨੧॥
ho kaasee karavat liyo priyaa kee preet tan |21|
ਬਿਹਸਿ ਬਿਹਸਿ ਕਬ ਗਰੇ ਹਮਾਰੇ ਲਾਗਿ ਹੈ ॥
bihas bihas kab gare hamaare laag hai |
ਤਬ ਹੀ ਸਭ ਹੀ ਸੋਕ ਹਮਾਰੇ ਭਾਗਿ ਹੈ ॥
tab hee sabh hee sok hamaare bhaag hai |
ਚਟਕ ਚਟਕ ਦੈ ਬਾਤੈ ਮਟਕਿ ਬਤਾਇ ਹੈ ॥
chattak chattak dai baatai mattak bataae hai |
ਹੋ ਤਾ ਦਿਨ ਸਖੀ ਸਹਿਤ ਹਮ ਬਲਿ ਬਲਿ ਜਾਇ ਹੈ ॥੨੨॥
ho taa din sakhee sahit ham bal bal jaae hai |22|
ਜੌ ਐਸੇ ਝਰਿ ਮਿਲੈ ਸਜਨ ਸਖਿ ਆਇ ਕੈ ॥
jau aise jhar milai sajan sakh aae kai |
ਮੋ ਮਨ ਕੌ ਲੈ ਤਬ ਹੀ ਜਾਇ ਚੁਰਾਇ ਕੈ ॥
mo man kau lai tab hee jaae churaae kai |
ਭਾਤਿ ਭਾਤਿ ਰਤਿ ਕਰੌ ਨ ਛੋਰੋ ਏਕ ਛਿਨ ॥
bhaat bhaat rat karau na chhoro ek chhin |
ਹੋ ਬੀਤੈ ਮਾਸ ਪਚਾਸਨ ਜਾਨੌ ਏਕ ਦਿਨ ॥੨੩॥
ho beetai maas pachaasan jaanau ek din |23|
ਮਚਕਿ ਮਚਕਿ ਕਬ ਕਹਿ ਹੈ ਬਚਨ ਬਨਾਇ ਕੈ ॥
machak machak kab keh hai bachan banaae kai |
ਲਚਕਿ ਲਚਕਿ ਉਰ ਸਾਥ ਚਿਮਟਿ ਹੈ ਆਇ ਕੈ ॥
lachak lachak ur saath chimatt hai aae kai |
ਲਪਟਿ ਲਪਟਿ ਮੈ ਜਾਉ ਪ੍ਰਿਯ ਕੈ ਅੰਗ ਤਨ ॥
lapatt lapatt mai jaau priy kai ang tan |
ਹੋ ਮੇਲ ਮੇਲ ਕਰਿ ਰਾਖੋ ਭੀਤਰ ਤਾਹਿ ਮਨ ॥੨੪॥
ho mel mel kar raakho bheetar taeh man |24|
ਸਵੈਯਾ ॥
savaiyaa |
ਖੰਜਨ ਹੂੰ ਨ ਬਦ︀ਯੋ ਕਛੁ ਕੈ ਕਰਿ ਕੰਜੁ ਕੁਰੰਗ ਕਹਾ ਕਰਿ ਡਾਰੇ ॥
khanjan hoon na badayo kachh kai kar kanj kurang kahaa kar ddaare |
ਚਾਰੁ ਚਕੋਰ ਨ ਆਨੇ ਹ੍ਰਿਦੈ ਪਰ ਝੁੰਡ ਝਖੀਨਹੁ ਕੋ ਝਝਕਾਰੇ ॥
chaar chakor na aane hridai par jhundd jhakheenahu ko jhajhakaare |
ਮੈਨ ਰਹਿਯੋ ਮੁਰਛਾਇ ਪ੍ਰਭਾ ਲਖਿ ਸਾਰਸ ਭੇ ਸਭ ਦਾਸ ਬਿਚਾਰੇ ॥
main rahiyo murachhaae prabhaa lakh saaras bhe sabh daas bichaare |
ਅੰਤਕ ਸੋਚਨ ਧੀਰਜ ਮੋਚਨ ਲਾਲਚੀ ਲੋਚਨ ਲਾਲ ਤਿਹਾਰੇ ॥੨੫॥
antak sochan dheeraj mochan laalachee lochan laal tihaare |25|
ਅੜਿਲ ॥
arril |
ਸੁਨਤ ਸਹਚਰੀ ਬਚਨ ਤਹਾ ਤੇ ਤਹ ਗਈ ॥
sunat sahacharee bachan tahaa te teh gee |
ਚਾਤੁਰਤਾ ਬਹੁ ਭਾਤਿ ਸਿਖਾਵਤ ਇਹ ਭਈ ॥
chaaturataa bahu bhaat sikhaavat ih bhee |
ਬਸਤ੍ਰ ਮਲੀਨ ਉਤਾਰਿ ਭਲੇ ਪਹਿਰਾਇ ਕੈ ॥
basatr maleen utaar bhale pahiraae kai |
ਹੋ ਤਹ ਲ︀ਯਾਵਤ ਤਿਹ ਭਈ ਸੁ ਭੇਸ ਬਨਾਇ ਕੈ ॥੨੬॥
ho teh layaavat tih bhee su bhes banaae kai |26|
ਮਨ ਭਾਵਤ ਜਬ ਮੀਤ ਤਰੁਨਿ ਤਿਨ ਪਾਇਯੋ ॥
man bhaavat jab meet tarun tin paaeiyo |
ਭਾਤਿ ਭਾਤਿ ਤਾ ਕੌ ਗਹਿ ਗਰੇ ਲਗਾਇਯੋ ॥
bhaat bhaat taa kau geh gare lagaaeiyo |
ਆਸਨ ਚੁੰਬਨ ਕਰੇ ਹਰਖ ਉਪਜਾਇ ਕੈ ॥
aasan chunban kare harakh upajaae kai |
ਹੋ ਤਵਨ ਸਖੀ ਕੋ ਦਾਰਿਦ ਸਕਲ ਮਿਟਾਇ ਕੈ ॥੨੭॥
ho tavan sakhee ko daarid sakal mittaae kai |27|
ਦਿਜਿਕ ਦ੍ਰੁਗਾ ਕੀ ਪੂਜਾ ਕਰੀ ਰਿਝਾਇਯੋ ॥
dijik drugaa kee poojaa karee rijhaaeiyo |
ਤਾ ਕੈ ਕਰ ਤੇ ਏਕ ਅਮਰ ਫਲ ਪਾਇਯੋ ॥
taa kai kar te ek amar fal paaeiyo |
ਤਿਨਿ ਲੈ ਕੈ ਭਰਥਰਿ ਰਾਜਾ ਜੂ ਕੋ ਦਿਯੋ ॥
tin lai kai bharathar raajaa joo ko diyo |
ਹੋ ਜਬ ਲੌ ਪ੍ਰਿਥੀ ਅਕਾਸ ਨ੍ਰਿਪਤ ਤਬ ਲੌ ਜਿਯੋ ॥੨੮॥
ho jab lau prithee akaas nripat tab lau jiyo |28|
ਦੁਰਗ ਦਤ ਫਲ ਅਮਰ ਜਬੈ ਨ੍ਰਿਪ ਕਰ ਪਰਿਯੋ ॥
durag dat fal amar jabai nrip kar pariyo |
ਭਾਨ ਮਤੀ ਕੋ ਦੇਉ ਇਹੈ ਚਿਤ ਮੈ ਕਰਿਯੋ ॥
bhaan matee ko deo ihai chit mai kariyo |
ਤ੍ਰਿਯ ਕਿਯ ਮਨਹਿ ਬਿਚਾਰ ਕਿ ਮਿਤ੍ਰਹਿ ਦੀਜੀਯੈ ॥
triy kiy maneh bichaar ki mitreh deejeeyai |
ਹੋ ਸਦਾ ਤਰੁਨ ਸੋ ਰਹੈ ਕੇਲ ਅਤਿ ਕੀਜੀਯੈ ॥੨੯॥
ho sadaa tarun so rahai kel at keejeeyai |29|
ਮਨ ਭਾਵੰਤ ਮੀਤ ਜਦਿਨ ਸਖਿ ਪਾਈਯੈ ॥
man bhaavant meet jadin sakh paaeeyai |
ਤਨ ਮਨ ਧਨ ਸਭ ਵਾਰਿ ਬਹੁਰੁ ਬਲਿ ਜਾਈਯੈ ॥
tan man dhan sabh vaar bahur bal jaaeeyai |
ਮੋ ਮਨ ਲਯੋ ਚੁਰਾਇ ਪ੍ਰੀਤਮਹਿ ਆਜੁ ਸਭ ॥
mo man layo churaae preetameh aaj sabh |
ਹੋ ਰਹੈ ਤਰੁਨ ਚਿਰੁ ਜਿਯੈ ਦਿਯੌ ਫਲ ਤਾਹਿ ਲਭ ॥੩੦॥
ho rahai tarun chir jiyai diyau fal taeh labh |30|